E-ITSPEA blog

Virtuaalreaalsus (VR) on uus moeröögatus haridusmaailmas, mis teeb õppimise palju lõbusamaks ja huvitavamaks. VR-i abil saavad õpilased kogeda õppetunde nagu seiklusi, kus nad saavad virtuaalselt rännata ajas või külastada kaugel asuvaid paiku. Mis on VR? VR loob arvutite abil elutruu keskkonna, kus saab ringi liikuda ja asju katsuda. See on nagu arvutimäng, aga õppimiseks! Miks see on kasulik? Kui õppetunnid muutuvad virtuaalseks seikluseks, siis õpilased mitte ainult ei näe ja kuule, vaid justkui elavadki nendes sündmustes. See aitab neil paremini mõista ja meelde jätta õpitud materjali. Näiteks ajalootunnis võivad õpilased virtuaalselt kõndida Rooma tänavatel või uurida kosmost. Millised on plussid ja miinused? VR teeb õppimise põnevaks ja aitab õpilastel paremini õpitut mäletada. Kuid VR-prillide ostmine võib olla kallis ja kõigil pole kodus juurdepääsu sellisele tehnoloogiale. Mis tulevik toob? Tehnoloogia areneb kiiresti, ja VR muutub aina realistlikumaks. See tähendab, et õppimi...

Krüptovaluutad ja blockchain on tänapäeval palju jututeemasid, eriti kui mõtleme, kuidas need võivad meie rahaasju muuta. Minu teekond selles maailmas on olnud täis õppetunde ja olen avastanud, et need pole ainult huvitavad, vaid ka päris kasulikud.  Kuidas ma alustasin Mõni aasta tagasi hakkasin krüptovaluutade kohta rohkem uurima. Alguses proovisin ka treidida, see tähendab, et ostsin ja müüsin krüptot, lootuses kiiresti kasumit teenida. See osutus aga päris keeruliseks ja ma ei saanud alati häid tulemusi. Mõistsin, et see nõuab pidevat tähelepanu ja teadmisi, mis mul tol hetkel polnud. Kuidas ma muutsin oma lähenemist Selle asemel otsustasin proovida midagi lihtsamat. Ostsin natuke krüptot ja lihtsalt hoidsin seda. Aasta hiljem vaatasin üle oma investeeringud ja sain aru, et olin isegi kasumit teeninud. See oli üllatav ja andis mulle kindlust, et krüpto võib tõesti olla hea investeering. Mida ma praegu teen Nüüd ostan krüptot regulaarselt, kuid ei tegele enam aktiivse kauplemise...

Kindlasti oled kuulnud sellisest asjast nagu andmepüük või rämpspost, mis on tõsised probleemid arvutimaailmas. Need pahalased kasutavad nippe, et saada inimestelt välja saladusi nagu paroolid või krediitkaardi info, ja tihti meelitavad inimesi laadima alla halba tarkvara. Kuulus häkker Kevin Mitnick, pakub välja lihtsa valemi, kuidas end selliste rünnakute eest kaitsta. Ta räägib kolmest asjast: tehnoloogia, koolitus ja reeglid. Tehnoloogia: Võib panna paika tugev e-posti filter, mis peab kinni kahtlased kirjad. Kasuta ka brauseri lisasid, mis hoiatavad ohtlike lehtede eest ja blokeerivad pahatahtlikud skriptid. Kasuta ka mitmeastmelist autentimist, mis tähendab, et lisaks paroolile pead kinnitama oma sisselogimist veel mõne teise viisiga, näiteks koodiga, mis tuleb su telefonile. Koolitus: Regulaarsed töötajatele koolitused, kuidas ära tunda andmepüüki ja rämpsposti. Võimalik ka korraldada proovirünnakuid, et näha, kuidas inimesed käituvad päris olukorras.  Reeglid: Tee selged ju...

Olen viimased viis aastat tarkvara testijana töötanud ja see on olnud tõeline seiklus. Olen saanud palju kogemusi ja õppinud tähtsaid asju. Siin on mõned mõtted ja õppetunnid, mida jagan meeleldi: Kvaliteet on tähtis: Minu töö peamine eesmärk on hoida silm peal tarkvara kvaliteedil. Hea tarkvara tähendab rahulolevaid kasutajaid ja vähem peavalu hiljem. Veelgi enam, vigade varajane leidmine säästab palju aega ja raha. Mitmekülgne testimine: Olen proovinud nii käsitsi testimist kui ka automaatseid teste. Automaattestid on super head aja säästmiseks, eriti kui on vaja ikka ja jälle samu asju testida. Aga vahel on vaja asju käsitsi proovida, eriti uute funktsioonide puhul. Õpi ja arene pidevalt: IT-maailm muutub kiiresti ja pean pidevalt uusi asju õppima. Plaanin järgmise paar aasta jooksul veel rohkem panustada oskuste arendamisse, et liikuda edasi tarkvaraarendajaks. Koostöö on võti: Ma pean palju suhtlema arendajate ja projektijuhtidega. Hea suhtlus aitab kõigil paremini aru saada, mis ...

Kuidas me peaksime IT-tugilahendusi Eestis vaatama - kas kui uusi vahvaid tehnikavidinaid või kui abivahendeid, mis aitavad erivajadustega inimestel? Kes peaks selle eest vastutama ja kuidas me peaksime nende soetamist rahastama? Tegelikult on need abivahendid päris olulised paljudele inimestele. Näiteks nägemispuudega inimestele aitavad ekraanilugejad arvutiga suhelda, samal ajal kui kõnetuvastustarkvara teeb klaviatuuri kasutamise lihtsamaks. Ministri osas võib olla segadust - kas see peaks kuuluma majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alla, kuna see on tehnoloogiaga seotud, või sotsiaalministeeriumi alla, kuna see puudutab sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi. Rahastamine võib olla keeruline, kuna mõned lahendused võivad olla päris kallid. Riik peaks ehk kaaluma erinevaid rahastamisviise, nagu toetused ja sponsorlus. Teiste riikide kogemusi vaadates võime näha, et mõned riigid on juba edukalt rakendanud programme ja toetusi IT-tugilahenduste kasutuselevõtmiseks. Kokkuvõt...

Kasutatavus on veebis väga tähtis, sest see mõjutab, kui lihtsalt ja meeldivalt inimesed saavad veebilehti kasutada. Toon näiteks ühe hea ja ühe halva juhtumi, mis näitavad, kuidas kasutatavus võib erineda. Hea näide: Õppitavus ja tõhusus Google'i otsingumootoris Google'i otsing on super näide sellest, kuidas asjad peaksid töötama. Kohe, kui sa Google'i avad, näed otsingukasti ja saad aru, mida teha. Pole vaja juhendeid lugeda. Kui oled harjunud Google'it kasutama, läheb info otsimine veelgi kiiremaks. Häälotsing ja isikupärastatud tulemused teevad asja veelgi mugavamaks. Google näitab, et lihtne disain ja selged funktsioonid teevad kasutaja elu lihtsamaks ja meeldivamaks. Halb näide: Veakindlus ja tõhusus Windows 8 kasutajaliideses Windows 8 tõi palju uusi muudatusi, mis ei meeldinud paljudele kasutajatele. Nad võtsid ära Start-nupu ja tõid sisse Metro UI, mis oli mõeldud puutetundlikele ekraanidele, aga see segas tavaliste arvutikasutajate elu. Paljud inimesed ei saan...